Kätte on jõudnud aprillikuu ning läbi on saanud esimene treeningkuu treeneri käe all. Seekord tahaksingi kirja panna oma esimesed muljed ja emotsioonid selle kohta. Edit: Nüüd saab juba aprill ka läbi! Jooksutreeningutega liitusin märtsi teisel nädalal ning sellest ajast peale olen üsna regulaarselt käinud iganädalaselt ühistrennides. Peab tunnistama, et on ikka palju kergem kui enam ise ei pea välja nuputama kui palju ja millist jooksutrenni teha. Esimesed 2 nädalat läksid suurepäraselt ning ma olin nii rõõmus, et saan jälle rohkem jooksmas käia ning neid imelisi päikselisi ilmasid nautida, mis nüüd vaikselt tekkima hakkasid. Enne teise nädala eelviimast trenni rääkisin veel töökaaslastele, et pean järgmisel päeval üksinda mäkkejookse tegema minema, sest olin Tartus tiimiüritusel ja ühistrenniks Tallinna tagasi ei jõudnud. Selle jooksuga aga kõik tegelikult ka muutus ning minu rõõmust ei jäänud suurt midagi alles. Mis siis ikkagi juhtus, et jooksmine minu jaoks raskeks muutus?